Tatjana Babanskaja alustas tööd Narva Õigeusu erakooli direktorina poolteist aastat tagasi. Lühikese ajaga on ta andnud täiesti uue hingamise meie koolile, mis sai remonditud nii seest kui väljast. Kool on muutunud puhtamaks, mugavamaks ja koduseks. Kooli korrastatud territoorium sai tunnustatud linnakonkursil “Narva kaunis kaudu”. Oluline on seegi, et koolist on tänaseks saanud Narva Õigeusu Gümnaasium ning koolile on väljastatud haridus- ja teadusministeeriumi tähtajatu tegevusluba. Tänaseks töötab koolis Tatjana alluvuses eri vanuses õpetajatest koosnev sõbralik pedagoogiline kollektiiv. Kogu õppe- ja kasvatusprotsess põhineb põhiväärtustel: vastutus oma õppetegevuse eest, teiste austamine, heatahtlikkus, vastastikune abistamine. Kooli õpilased osalevad aktiivselt nii ainult kooli, kuid ka linna ja vabariiklikel üritustel, võistlustel, olümpiaadidel.
Oktoobris 2020 pälvis Tatjana Babanskaja haridus- ja teadusministri tunnustuse konkursil “Eestimaa õpib ja tänab” oma koolijuhina tehtud töö eest. Ta on ka pärjatud Tartu Ülikooli ning Narva linna aumärgi ja aukirjaga. Tatjana Babanskaja ise kommenteerib oma auhinda järgmiselt: "See on suur au ja tunnustus mitte ainult minu tööle, see on kõrge hinnang kogu Narva Õigeusu Gümnaasiumi pere tegevusele." PALJU ÕNNE!
Vaimse tervise nädal
Akna taga on rahutu ja ärev aeg... Seal, väljaspool akent, levib koronaviirus; seal akna taga keevad poliitilised kired ...
Aga Narva Õigeusu Gümnaasiumis toimus 9.-13.novembril vaimse tervise nädal, kuna nii lapsed kui ka täiskasvanud vajavad sel pimedal ajal tuge ning stabiilsete inimsuhete ja positiivsete emotsioonide säilimist ja hoidmist.
Mis on vaimse tervise pant? Siin on gümnaasiumi õpilaste vastused: „Vaikus, palve, sõbralikkus, loovus, toetus ... ” Iga klass pakkus välja oma suhete hoidmise võtte.
Nädala programm oli mitmekesine: pidulik liturgia ja vestlused teemal „Vaim-hing-keha“, filmi „Uus tütarlaps - õpilane“ vaatamine ja arutamine, lõõgastav muusika vahetunnis ning õpetajate käsitöönäitus, tunnid-üllatused õpetajatele ja "vaimsed vestlused" gümnasistidega ...
Nii korraldajad kui osalejad jäid rahule sellise “vaimse kogemusega”. Järgmised sõnad kinnitavad seda:
“Täna kogesin meie koolis toimunud näitusest suurt imetlust ja vaimustust. Teadsin küll, et Narva Õigeusu gümnaasiumis töötavad andekad inimesed, kuid täna olin selles taas veendunud. Kõige rohkem avaldas mulle muljet meie geograafiaõpetaja Tatjana Terebilova looming. Tema viltmaalid on tekitanud hämmastust: talvine maastik kirikuga tõi esile kõige soojemad mälestused kodumaast, liiliad - tundus, nagu sa tajud nende magusat lõhna, väike lind - oli valmis oksalt võbelema ja meid rõõmustama oma lauluga ning merelaine hingab värskuse ja jahedusega.
Žanna Pantelejeva nukud kutsuvad meid tagasi muretu lapsepõlve maailma, sellised nukud väärivad erilist kiitust. Kõik nukud on tehtud ühes eksemplaris ja ainulaadsed. Tüdruk - meremees, "pitsiline" tall: kõik on tehtud hingega ja armastusega.
Käsitööna valminud Olga Lavrova kuuseehted nagu kallis ja muinasaegne kingitus minevikust, millesse tuleb hästi ettevaatlikult suhtuda.
Helmesehted ja heegeldatud salvrätikud räägivad nende loojast kui väga täpsest ja oma meelistegevust armastavast inimesest. Need on meie kooli puhtuse ja korra peaspetsialisti Nadežda Kuskova tööd.
“Mul oli ka suur rõõm sellist näitust külastada, sest alles meie gümnaasiumis sain kolleegide töid imetleda kuulates imelist klaverimängu, mida Jelizaveta Gavrilova meile esitas. Positiivsete emotsioonide saamiseks on vaja ainult imelisi autoriteoseid ja suurepärast muusikapala.
Täname kõiki korraldajaid ja osalejaid nii heade emotsioonide eest tööpäeva lõpus! "
(Irina Zabegaeva)
12. novembril kaitsesid gümnaasiumiõpilased, valikkursusel "Projektijuhtimise alused" osalejad, oma projekte ja andsid üksteisele tagasisidet.
Sel õppeaastal pakuti gümnasistidele valikainena uus kursus "Projektijuhtimise alused", mille eesmärk oli anda teadmisi projekti etappide loomise kohta, tutvustada projekti kirjutamise olulisemad põhimõtted, anda teadmisi rahastamisfontide kohta, luua eeldused projektide elluviimiseks reaalses elus. ...
Õpitulemuste saavutamiseks valis kursuse õpetaja Ekaterina Veressova aktiivõppemeetodid: meeskonnamängud, rühmavestlused, treeningud projektide kirjutamiseks mitteformaalses keskkonnas.
Pärast kursuse läbimist õpilane:
- teab mitteformaalse hariduse põhimõtteid ja meetodeid;
- teab projektijuhtimise põhimõtteid ja oskab neid ka reaalses elus rakendada;
- teab rahastamise vorme ja võimalusi, oskab neid võimalusi kasutada;
- oskab analüüsida projekti etappe ja ennetada võimalikke riske;
- mõistab rahvusvaheliste projektide eripära;
- on valmis projekti kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil ellu viima.
Novembris projekti "Keelte õppimine on oluline, kuid veelgi olulisem on nende õppimine koos" raames meie kooli ja Virtsu kooli õpilased lõid oma keeleõppe miniprojektid, kus tähtsal kohal oli mitteformaalsete meetodite kasutamine. Virtsu lapsed viisid üritused läbi oma piirkonnas, Virtsu ja Lihula koolides ning Narva Õigeusu Gümnaasiumi õpilased tegid need oma kooli õpilastele.
Tegevused olid järgmised:
1. "Keele õppimine mängude kaudu". See üritus korraldati Narva Õigeusu Gümnaasiumi 5. klassi õpilastele ja Lihula gümnaasiumi 6. klassile, eesmärgiga parandada 5.klassi võõrkeele oskust.
2. "# Koossuhtleme # üritus korraldati Narva Õigeusu Gümnaasiumi 1.-3.klassi ja Lihula gümnaasiumi 6.klassi õpilastele, et suurendada Narva Õigeusu Gümnaasiumi õpilaste huvi eesti keele vastu ning Lihula gümnaasiumi õpilaste huvi vene keele vastu. Selleks näidati ühte koomiksit koos subtiitritega ja peeti mõned mängud.
3. "Teel keeli otsides". Üritus korraldati väljasõitude vormis Narva Õigeusu gümnaasiumi õpilastele ning Lihula gümnaasiumi ja Lihula Virtsu põhikooli õpilastele. Matkad korraldati 8.-12.klassi õpilastele eesmärgiga suurendada nende huvi keelte õppimise vastu, millele aitasid kaasa vabaõhumängud
5. - 6. novembril 2020 võtsid Narva Õigeusu Gümnaasiumi õpilased osa Narva Noortekeskuse korraldatud Põhjamaade mängudes. Põhjamaade mängud on meeskonnamäng, mille eesmärk on tekitada huvi põhjarahvaste kultuuripärandi, eri rahvustest esindajate salliva suhtumise, füüsilise ja vaimse tervise säilitamise ja tugevdamise vastu. Läbi õuemängude tutvusid lapsed Põhjamaade rahvaste traditsioonide ja tavadega. Meie 4.klassi õpilased said 2. koha ja 5.klassi õpilased said esikoha. Mängud toimusid õues ning pärast mängu võeti lapsi vastu kuuma tee ja suupistetega.
